Käisime Chiloel pingviine otsimas. Ja Puerto Varas vulkaane kaemas. Esimeste otsingul eksisime metsa ära ja viimased näitasid ennast vaid kaugelt ja kui lähemale läksime, siis peitsid end pilvede sisse peitu. Seekordne halb õnn meid siiski ei heidutanud. Olime endale laenutanud auto ning mina olin kõigi lõbuks üks juhtidest. Kruusaseid teid pidi üles-alla, paremale vasemale.... Uuuuu!
Neljapäeval kukkus taevas alla. Ma pole siin üldse vihma näinud ja too päev oli ekstramärg. Siis kihutasime mööda saart ja vaatasime minu suureks rõõmuks ägedat arhitektuuri ja vingeid puukirikuid, mida just selles Tsiili piirkonnas leidub. "Minu suureks rõõmuks", sest tundub, et Simone ja eriti Reinhold veedaksid kõik päevad looduses matkates. Mistõttu ei ole sugugi halb, et nendega Patagoniasse lähen ja samuti ei ole halb, et olen juba natuke seda kultuurimaiku siin iseseisvalt maitsta saanud. Näm-näm. Nüüd algab siis tõsisem loodusmatkamine. Näm-näm.
Praegu oleme siis jälle korraks Santiagos, et Gosia kaasa võtta ja siirduda Cajon del Rio Maipo(sse). See asub väga Santiago lähedal. Pidi olema superilus koht. Seal on plaan pidada Gosia hea sõbrantsi Claire'i sünnipäeva (üks tore kanada tüdruk, kes siin töötab ja kes mind on näiteks oma telefoniga varustanud), minna raftingule (kiirest jõest kummipaadiga alla sõitmine: appi, appi!), ratsutama või lihtsalt loodusmatkama.
Isa! Su tervitused, mis meiliga saatsid, on vastu võetud ja tervitatused põrkuvad siinsetelt tagasi!
Neljapäeval kukkus taevas alla. Ma pole siin üldse vihma näinud ja too päev oli ekstramärg. Siis kihutasime mööda saart ja vaatasime minu suureks rõõmuks ägedat arhitektuuri ja vingeid puukirikuid, mida just selles Tsiili piirkonnas leidub. "Minu suureks rõõmuks", sest tundub, et Simone ja eriti Reinhold veedaksid kõik päevad looduses matkates. Mistõttu ei ole sugugi halb, et nendega Patagoniasse lähen ja samuti ei ole halb, et olen juba natuke seda kultuurimaiku siin iseseisvalt maitsta saanud. Näm-näm. Nüüd algab siis tõsisem loodusmatkamine. Näm-näm.
Praegu oleme siis jälle korraks Santiagos, et Gosia kaasa võtta ja siirduda Cajon del Rio Maipo(sse). See asub väga Santiago lähedal. Pidi olema superilus koht. Seal on plaan pidada Gosia hea sõbrantsi Claire'i sünnipäeva (üks tore kanada tüdruk, kes siin töötab ja kes mind on näiteks oma telefoniga varustanud), minna raftingule (kiirest jõest kummipaadiga alla sõitmine: appi, appi!), ratsutama või lihtsalt loodusmatkama.
Isa! Su tervitused, mis meiliga saatsid, on vastu võetud ja tervitatused põrkuvad siinsetelt tagasi!
2 comments:
aga mina lõpetasin just piparkoogitaina segamise. Nelgilõhn lööb hinge kinni.
Vihma sajab meil ka.
Kas päevituskreem on midagi söödavat?
Uuuu, piparkoogid!
Siin käib ka kõva jõuluettevalmistus. Poodides on jõulutrall ja saab osta vürtsitatud kooke. Kusjuures jõululaupäeval inimesed tavaliselt grillivad :). Mul on pigem tunne, et varsti peaks ühe jaanipäeva maha pidama...
Päevituskreem on väga nämma. Näm-näm!
Post a Comment