* Pisco Elqui turismibüroos öeldi, et täna on tähtede vaatamise tuur ainult prantsuse keeles, aga kui leidub üks inimene veel, siis saab teha ka inglise keeles. Ning 100 meetrit eemale jalutades tuleb vastu üks tüüp USAst, kes on nõus minuga liituma. Viupsti tähti kaema ning leitud kareisikaaslase mitmeks päevaks.
* kukkusin ja käe välja väänasin, siis oli kohe restorani töötaja käe pärast, kes jääkoti tõi ning ka hiljem oli vaja vaid mõnda söögikohta sisse astuda, kui uus jää kilekotiga käe peal.
* otsustasin, et pean paistes käe pärast väikse alkoholivaba nädala, siis olid kohe keks shvitsi tüüpi käepärast võtta, kellele oma kaasas olnud veinipudel kinkida. Kõik rõõmsad ja mul kott kergem. :)
* jõudsin õhtul kl 10 bussijaama oli kohe tunni aja pärast väljumas buss sinna, kuhu minagi tahtsin minna.
* olin linnas, kus polnud rahavahetuse võimalust, järgi vaid 15 000 peesot ning avastus, et pangakaart on Santiagosse jäänud ja bussijaamas öeldakse, et buss Calamasse (100km enne San Pedrot) maksab 15 600 peesot. Teises bussijaamas maksis pilet San Pedro de Atacamasse (kuhu tegelikult tahtsingi minna) vaid 12 000 peesot. Yeee!
* San Pedros öömaja otsisin ja ühte kämping-hotelli sisse astusin, siis teatas retseptsionist, et siia pole küll mõtet jääda - kallis ja igav. Näitas mulle kätte kolm korda odavama ja ägedama kämpingu ja ka odavamad söögikohad ja mõnusamad baarid linnas. Tänau temale sattusin suurepärasesse seltskonda!
* fotokas ununes tuurile kaasa võtta, siis on käepärast sõber USAst, kelle fotokaga saab pilte teha ja pärast oma arvutisse tõmmata.
* süda oli palavusest paha ja tahtsin kaua magada, siis tänu heale soovitusele oli telk paigutatud täpselt mõnusa puu alla, ning ei mingit probleemi ärgata alles kl 11 päeval. (Arvestades päikese intensiivsust, siis oli see täiega erakordne!)
* maha istuda ja natuke kohaliku kaarti uurida ja pärastlõunaks tegevust mõelda, siis ilmub su kõrvale tüüp, kes kutsub koos jalgratastega tiiru tegema. Super! Plaan olemas!
* ootasin hommikul kl 4.30 bussi, mis viib geisreid vaatama, ning see buss üle poole tunni hiljaks jäi (sellel ajal olin endale juba peaaegu teise bussi leidnud, kes lubas mind kaasa võtta), siis ilmub buss just 1min enne asendusbussi naasmist ning lisaks toredale seltskonnale bussis tehakse mulle veel ootamise kompenseerimiseks rahvuspargi piletid välja, 3 500 peesot võidetud!
* kell oli saanud märkamatult 6 õhtul ning teadsin, et hommikul pean vähemalt kl 7 linnast väljuma, et lennuki peale jõuda, aga pole õrna aimugi, mis transpordiga sinna lennujaama saab ning bussijaamadest öeldakse, et bussid väljuvad mu jaoks liiga hilja... Mainisin probleemi oma kämpingu kaaslastele ja terve kari võtab sind käe kõrvale ja jalutab sinuga läbi terve linna, et sobivat varianti leida. Lõpuks oli mulmõistliku hinnaga oma privaatbuss, mis võttis hommikul päikesetõusul kodu ukse eest peale ja viis otse lennujaama.
* pabistasin, et olen passi Santiagosse jätnud ning ei tea, kas lennukisse ikka saab, siis ei küsinud keegi mingit bassi ja õgusalt kiigati IDd. Astu aga lennukisse jaasu suurepäraseid mägivaateid nautima.
Ja peamine. Kui tunned eind natuke üksikuna, siis on paari sammu pärast su juures kas mõni hulkuv koer või inimene, kes rõõmsalt oma seltskonda pakub, viimane ka vestleb.
* kukkusin ja käe välja väänasin, siis oli kohe restorani töötaja käe pärast, kes jääkoti tõi ning ka hiljem oli vaja vaid mõnda söögikohta sisse astuda, kui uus jää kilekotiga käe peal.
* otsustasin, et pean paistes käe pärast väikse alkoholivaba nädala, siis olid kohe keks shvitsi tüüpi käepärast võtta, kellele oma kaasas olnud veinipudel kinkida. Kõik rõõmsad ja mul kott kergem. :)
* jõudsin õhtul kl 10 bussijaama oli kohe tunni aja pärast väljumas buss sinna, kuhu minagi tahtsin minna.
* olin linnas, kus polnud rahavahetuse võimalust, järgi vaid 15 000 peesot ning avastus, et pangakaart on Santiagosse jäänud ja bussijaamas öeldakse, et buss Calamasse (100km enne San Pedrot) maksab 15 600 peesot. Teises bussijaamas maksis pilet San Pedro de Atacamasse (kuhu tegelikult tahtsingi minna) vaid 12 000 peesot. Yeee!
* San Pedros öömaja otsisin ja ühte kämping-hotelli sisse astusin, siis teatas retseptsionist, et siia pole küll mõtet jääda - kallis ja igav. Näitas mulle kätte kolm korda odavama ja ägedama kämpingu ja ka odavamad söögikohad ja mõnusamad baarid linnas. Tänau temale sattusin suurepärasesse seltskonda!
* fotokas ununes tuurile kaasa võtta, siis on käepärast sõber USAst, kelle fotokaga saab pilte teha ja pärast oma arvutisse tõmmata.
* süda oli palavusest paha ja tahtsin kaua magada, siis tänu heale soovitusele oli telk paigutatud täpselt mõnusa puu alla, ning ei mingit probleemi ärgata alles kl 11 päeval. (Arvestades päikese intensiivsust, siis oli see täiega erakordne!)
* maha istuda ja natuke kohaliku kaarti uurida ja pärastlõunaks tegevust mõelda, siis ilmub su kõrvale tüüp, kes kutsub koos jalgratastega tiiru tegema. Super! Plaan olemas!
* ootasin hommikul kl 4.30 bussi, mis viib geisreid vaatama, ning see buss üle poole tunni hiljaks jäi (sellel ajal olin endale juba peaaegu teise bussi leidnud, kes lubas mind kaasa võtta), siis ilmub buss just 1min enne asendusbussi naasmist ning lisaks toredale seltskonnale bussis tehakse mulle veel ootamise kompenseerimiseks rahvuspargi piletid välja, 3 500 peesot võidetud!
* kell oli saanud märkamatult 6 õhtul ning teadsin, et hommikul pean vähemalt kl 7 linnast väljuma, et lennuki peale jõuda, aga pole õrna aimugi, mis transpordiga sinna lennujaama saab ning bussijaamadest öeldakse, et bussid väljuvad mu jaoks liiga hilja... Mainisin probleemi oma kämpingu kaaslastele ja terve kari võtab sind käe kõrvale ja jalutab sinuga läbi terve linna, et sobivat varianti leida. Lõpuks oli mulmõistliku hinnaga oma privaatbuss, mis võttis hommikul päikesetõusul kodu ukse eest peale ja viis otse lennujaama.
* pabistasin, et olen passi Santiagosse jätnud ning ei tea, kas lennukisse ikka saab, siis ei küsinud keegi mingit bassi ja õgusalt kiigati IDd. Astu aga lennukisse jaasu suurepäraseid mägivaateid nautima.
Ja peamine. Kui tunned eind natuke üksikuna, siis on paari sammu pärast su juures kas mõni hulkuv koer või inimene, kes rõõmsalt oma seltskonda pakub, viimane ka vestleb.
1 comment:
elu poeesia! Ja sa oskad seda kõike märgata ning hinnata! ilus, Murks :)!!
Post a Comment