Tervitus üle pika aja. Kuidas teil läheb? Kuna keegi helistanud pole, siis eeldan, et kõik on hästi.
Ma olen omadega jõudnud San Pedro de Atacamasse. Tulin siia bussiga tehes mõningasi peatusi tee peal, mis osutusid ülimõnusateks. Pussiga on öösiti päris mugav sõita, kuigi päris hästi ikka magada ei saa.
Käisin ära külakeses nimegaPisco Elqui, mis asub orus, kus on maaima kõige selgem taevas. Seal asub palju observatoorime ja tähtede vaatamine on yks põhilisi atraktsioone. Neid ma seal siis ka vaatasin ja kulistasin mõnuga Pisco Souerit, mis on Tsiili tüüpiline naps. T2itsa mõnus. Ostsin ka paar pudelit Piscot endaga kaasa, aga ei saa veel lubada, et see Eestisse j6uab :). Selline mõnus naps. Otsige ise netist, kui tahate täpsemalt teada - siin on nett aeglane. Lisaks napsule vaatasin tähti ka, esimest korda siis lõunapoolkeral ja sain teada, et taevasõela hüütakse siin kartulikotiks, sest kui see taevasse ilmub, siis on õige aeg hakata põldu koristama. Kartulid on teatavasti Tsiili põritolu taimed. Aga ka muu jurekraami poolest on see maa meeletult rikas. Papile siin meeldiks - erinevad gemüsed igaks päevaks.
Seal sain muide tuttavaks ühe üksinda reisiva Ameerka kutiga, kellega juhtumisi just ka pool tundi tagasi siin San Pedros kohtusin. Ja siis kohtasin siin veel paari saksa turisti, kellega käisime koos Puconis vulkaani vallutamas - Tsiili on väike või siis olen külastanud lihtsalt kõige tüüpilisemaid turismiatraktsioone . Ei tea, millal ma siin kedagi teie hulgast kohtan :). Samas olen siin paljudele esimene eestlane. Ja ise pole ühtegi estlast näinud.
Niisiis, lähen täna ja homme hommikul selle ameeriklasega koos ekskursioonitama. Teen kahe päevaga need turistiatraktsioonid ära ja siis hakkan puhkama. Ehk siis võtan ratta ja sõidan ise ringi. Rattasõit sellise palava ilmaga on muidugi tappev - proovisin juba Pisco Elquis - aga samas saab minna täpselt sinna, kuhu ise tahad. Samas on mu käsi hetkel nati välja väänatud ja paistes mis takistab veidi rattasõitu - loodetavasti terveneb kiiresti.
Aga nüüd oma mõnusasse kämpingusse soojemate riiete järgi - ei kujuta ettegi, et siin v6iks mitte palav olla, aga kui päike loojub, siis pidi minema väga jahedaks -, ja fotoka järgi ning siis olen valmis turismitama.
Ja veel. Olen siin reisides enda kohta avastanud, et ma olen täielik ohmu ja ei oska üldse tänada ja paluda. Päris mitu imelikku olukorda seetõttu tekkinud. Aga yritan 6ppida. "ärge siis ehmatage, kui ma tagasi tulles iga asja peale aitäh ja palun ütlen :), sest see siin tõepoolest niimoodi käib. Ja see on väga armas.
