Jah. Liiga palju vett, ütlevad nad. On ohtlik. Ei teagi, kas tunda kurbust või kergendust, et proovida ei saanud.
See-eest ujusime palju basseinis ja tsillisime, grillisime ja sõitsime ringi oma rendiautoga.
Rendiautodest on mul küll nüüd natuke kopp ees. Viimane oli armas, väike ja punane. Aga ühel hetkel, kui kõik autost välja hüppasime kaunist loodust nautima, selgus, et võtmed olid jäänud ette ja autol iselukustuv turvasüsteem. Kes küll sellise tobeduse välja mõtles? Seal me siis passisime, auto lukus ja tuul vihisemas üle kõrvade. Proovisime ja uurisime. Peatasime mööda sõitva auto, kust kaks tüüpi välja karasid ja hakkasid erinevaid muukimismeetodeid kasutama. See oli päris naljakas. Nöörijupike sõlmega, mis sai ukse vahele topitud ja mis pidi sulguma ümber seespool oleva ukselingi. Kruvikeeraja ja traat, mille abil otsiti ukse sees olevat avamisvidinat. Traat uksepilust sisse ja üritus vajutada akna avamis nupule. Vahepeal segati meile valmis rumm koolaga (Sulevile oleks meeldinud :). Aga ei miskit. Lõpuks lõhkusime juhi kõrval oleva väikse akna ja koukisime võtme välja. Kusjuures, selgus ka, et kui uksed on lukus, siis uksed ja aknad ka seestpoolt ei avane. Selline superturvalisus on suisa ebaturvaline. Homme hommikul peame auto tagasi viima ja siis vaatame, kuidas ennast sellest supist välja veeretame. Urjuh. Loodetavasti ei tule üllatust, et reisi lõpuni peame vaid näppu imema. Siiamaani on kohalik rahvas ennast ilmutanud kui sõbralike ja vastutulelikena. Vaatame, kas me sinised silmad ka homme edu toovad :).
Igatahes, rendiautodest on mul kõriauguni. Edaspidi kasutan muid liiklusvahendeid. Hurraa!
See-eest ujusime palju basseinis ja tsillisime, grillisime ja sõitsime ringi oma rendiautoga.
Rendiautodest on mul küll nüüd natuke kopp ees. Viimane oli armas, väike ja punane. Aga ühel hetkel, kui kõik autost välja hüppasime kaunist loodust nautima, selgus, et võtmed olid jäänud ette ja autol iselukustuv turvasüsteem. Kes küll sellise tobeduse välja mõtles? Seal me siis passisime, auto lukus ja tuul vihisemas üle kõrvade. Proovisime ja uurisime. Peatasime mööda sõitva auto, kust kaks tüüpi välja karasid ja hakkasid erinevaid muukimismeetodeid kasutama. See oli päris naljakas. Nöörijupike sõlmega, mis sai ukse vahele topitud ja mis pidi sulguma ümber seespool oleva ukselingi. Kruvikeeraja ja traat, mille abil otsiti ukse sees olevat avamisvidinat. Traat uksepilust sisse ja üritus vajutada akna avamis nupule. Vahepeal segati meile valmis rumm koolaga (Sulevile oleks meeldinud :). Aga ei miskit. Lõpuks lõhkusime juhi kõrval oleva väikse akna ja koukisime võtme välja. Kusjuures, selgus ka, et kui uksed on lukus, siis uksed ja aknad ka seestpoolt ei avane. Selline superturvalisus on suisa ebaturvaline. Homme hommikul peame auto tagasi viima ja siis vaatame, kuidas ennast sellest supist välja veeretame. Urjuh. Loodetavasti ei tule üllatust, et reisi lõpuni peame vaid näppu imema. Siiamaani on kohalik rahvas ennast ilmutanud kui sõbralike ja vastutulelikena. Vaatame, kas me sinised silmad ka homme edu toovad :).
Igatahes, rendiautodest on mul kõriauguni. Edaspidi kasutan muid liiklusvahendeid. Hurraa!
1 comment:
Meil õnneks nii palju vett ei ole. Kuigi lumi on jõudsalt sulanud, keldrisse see siiski ei jõudnud. ema
Post a Comment