Viimased kolm päeva olen tegelenud üksinda matkamisega. Seda küll mitte päris üksi looduses vaid kasutades meeletuid turismivõrgustikke ja võimalusi algusega linnast nimega Pucon. Ma arvan, et iga teine maja selles linnas on hostel ja iga kolmas pakub mingit matka, giidi, varustust ümberkaudsetele radadele. Suurimaks atraktsiooniks on siin võimas vulkaan Villarrica. Kui lapäeva hommikul pärast öist bussisõitu siia jõudsin, siis oli taevas pilves ja ilm sombune ning ei tekkinud mingit arusaama, et miks ma siia üldse tulin. Väsinud olin ka, sest kuigi bussis on pingid mugavad, siis maamine nendes siiski suhteliselt tülikas. Päeva peale sai aga asi selgeks. Uuuu, kui äge:
No, igatahes ajas mind see turismirohkus alguses päris segadusse ning panin putku lähedal asuva rahvuspargi suunas. Rahvuspargi suurimaks atraktsiooniks termid (kuhu ma ei läinud) ja erinevt värvi ja kõrgusel asuvad järved (kuhu ma läksin).
Ja siis. Esmaspäeval see juhtus. Vallutasin oma elu teise vulkaani. Que lindo! Läksime sinna kuuese grupina - pärast pikki otsinguid ja hindade valimist ei jäänud muud üle kui üks ära võtta. Valisin selle, kus olid lihtsalt muhedad inimesed ja sain a hinda nati kaubelda, kuigi kauplemine neile vist väga ei meeldinud. Igatahes. Valik oli suurepärane. supertoredad giidid ja grupp koosnes ka arsatest inimestest. Põhimõtteliselt olid kõik hllemad rännumehed Saksast, Inglismaalt, Iirist, Shotist ja tegid suured silmad, et ühe eestlas eest leidsid. Eesti turisti on siin vist tõepoolest raske leida. Ma pole veel ühegi eestlasega kokku puutunud. Aga mõned pildid ka.
"Vaade pilvedele all orus"; "Võimukas vulkaanivallutaja"; "Meie grupp"; "Stiilinäide, kuidas vulkaani otsast tagumiku peal alla kelgutada"




Ja siis. Esmaspäeval see juhtus. Vallutasin oma elu teise vulkaani. Que lindo! Läksime sinna kuuese grupina - pärast pikki otsinguid ja hindade valimist ei jäänud muud üle kui üks ära võtta. Valisin selle, kus olid lihtsalt muhedad inimesed ja sain a hinda nati kaubelda, kuigi kauplemine neile vist väga ei meeldinud. Igatahes. Valik oli suurepärane. supertoredad giidid ja grupp koosnes ka arsatest inimestest. Põhimõtteliselt olid kõik hllemad rännumehed Saksast, Inglismaalt, Iirist, Shotist ja tegid suured silmad, et ühe eestlas eest leidsid. Eesti turisti on siin vist tõepoolest raske leida. Ma pole veel ühegi eestlasega kokku puutunud. Aga mõned pildid ka."Vaade pilvedele all orus"; "Võimukas vulkaanivallutaja"; "Meie grupp"; "Stiilinäide, kuidas vulkaani otsast tagumiku peal alla kelgutada"
6 comments:
oi Murks! Nende piltidega sa vallutasid lisaks vulkaanile mu päeva! Porque no hay nieve todavia en Eesti?
Mrhn
Äge! Tore Sind jälle lugeda! ema
Kohtasin täna linnas juhuslikult Kadi ja Atit. Rääkisime sinust ja katsusime kadedust varjata. :)
Nii tore.
Kas sa laamasid ja indiaanlasi ka oled kohanud? Kas Lõuna-Ameerika indiaanlased "Hau" ütlevad?
Päris puhast indiaanlast vist kohanud ei ole. Aga kõikides nägudes on siin natuke indiaanlast, mis teeb nad kuidagi eriti auväärseteks. Sellised pikad auväärsed indiaanininad, mis teeb noored nagad vigurnäod kuidagi kummaliselt väärikaks. Lahedad näod.
Kukkusin kadedusest tooli pealt maha. Piltide pärast. Ainult sellest ei saanud aru, millised need arsad inimesed on. Aga, mis ma siin ikka varjan, ma ei saa hispaania keelest sõnagi aru. Sulle tervisi.
Ui, Urmas!
Mis sa 6iendad n2pukate p2rast. arsad=armsad, muidugi!
Post a Comment